Le naja’ tu ye’esik u ch’ala’atel síiskunaja’an tumen ke’el. Ti’ u xa’anil u jo’ole’ tu ch’ajch’ajáankal u yalab ki’imak óolal. Ti’ u táan u yiche’ ts’o’ok u jawal u pokpokxiik’ u páakat ku je’elsikubaj tu [páakab che’il kisneb. ¿Ba’ax k’iin ka wixa’ab u pak’il tumen áak’ab? Ts’o’ok u káajal u t’inik yo’ kabil u xiich’e’. Ichile’ juntúul amej u tsolmaj u tikin xiik’ xk’uulucho’ob. Máaso’obe’ tu jáalchi’itiko’ob u jíilibil u bek’ech suumil [ch’e’eneknakil. Jáalmooye’ tu tsi’iktik u k’a’asaj. Ba’ale’ leili’, kex beyo’ leili’ u machmaj u k’ab yéetel koot tu báaxal pilinsuut, tu k’íilkabtik u lu’umel.
La casa
Muestra la casa sus costillas humedecidas por el frío. De sus cabellos de palma gotean resquicios de alegrías. En su rostro ha cesado de aletear su mirada que descansa en el [marco carcomido de sus ventanas. ¿Cuándo la noche orinó sus muros? Exhibe sus venas. Adentro una araña colecciona alas disecadas de [cucarachas. Los grillos desovillan hilos de silencio. Cada rincón desmenuza recuerdos. Pero así, aun así de las manos tomadas con la albarrada la casa juega a la ronda, suda su polvo.